Unine päev

Läksin eile magama kella 1 paiku, ärkasin kell 9, panin äratuskella kinni ja magasin kella 15-ni. Kella 19 paiku jõudis kohale, et psühholoogide jõulupidu pidi olema kell 18-21 ning mul ilmselt pole enam mõtet sinna minna. Istusin arvuti taga, tuletasin meelde hiraganat ja katakanat ja esperanto keele mingeid asju. Täiendasin oma fotokollektsiooni. Varsti läheb ilmselt toakaaslane magama ja siis liigub Uru poole... ma vähemalt eeldan, et Mialee või keegi seal ikka on. Kui ei ole, siis... noh... alati võib ühika köögis "A Clash Of Kings"'i edasi lugeda. Jah, uskumatult mõttetu päev. Kuigi viimasel ajal on enamiku päevadega tunne, et tegelikult on nad kuidagi raisatud, kuivõrd nauditavad nad ka poleks. Üksipäini nauding ei saaks minu jaoks elu mõte olla. Ta on tähtis, vajalik, kuid mitte ainutähtis. Mul on olnud imeline "pikendatud suvepuhkus", aga see ei saa päris niimoodi edasi kesta. Mingit eesmärki on vaja, mingit sihti, mille suunas tegutseda ja areneda. Tegelikult on need sihid ju olemas ka, aga... ma ei tea... ma pean nad enda jaoks paremini üles leidma.