Tasakaal

Essee on tehtud. Sotsioloogia test on tehtud. Semester on peaaegu läbi. Varsti on jõulud. Siis lähen ma nädalaks Pärnusse. Aga seni on veel aega.

Jah, minu tuba on seda väärt, et Tartu inimestest ja tegemistest mõnda aega eemal olla. Ma ei oska seda tunnet sõnades kirjeldada, mis sellele mõeldes tekib, kui kujutleda ennast seal muusikat kuulamas ja/või lihtsalt maailma Tunnetamas. See ei ole lihtsalt koht, kus ma viimased 5-6 aastat oma vaba aega veetsin. See võib ka seda olla muidugi. Aga seal on lisaks veel midagi... midagi, mida lausa sealsest õhust tunda võib. Midagi maagilist. Midagi mulle olulist. See on koht, kus kõik mu ümber mind toetab ja mulle energiat annab. Koht, kus ma olen samal ajal ümbritsevast maailmast eraldatud ja samas rohkem avatud kui kusagil mujal... ja kuigi keegi ei saa sinna siseneda (kui ma sinna vähegi midagi parata saan), saan ma Interneti kaudu peaaegu ükskõik kellega ühendust võtta, kui soovin. Ilmselt saab seda niimoodi teadvustada ainult lühikest aega pärast pikemat eemalolekut sealt. Aga see kõik on tõesti seal olemas. Nüüd ma siis tean.

Aga Tartu on võimaluste linn. Kui ma võimalustele avatud olen. Tasakaal ja vaheldus on head märksõnad. Pean mõne koha pealt vist mõõdukam olema, et head asja liiga palju ei saaks. Näis, mis sellest välja tuleb.

Elu on vahel nii ilus. :)