Avalik teadaanne.

Kui keegi lähema 50 aasta jooksul minu läheduses suitsetada plaanib, siis ma tekitan talle intensiivset ja pikaajalist valu.

Aitäh kuulamast.

Veebruar

Jätkuvalt elus ja jätkuvalt netitu. Eksamid said läbi, uus semester on. Vägevad ained seekord valitud. Praegu avastasin just, et veel üks inimene, kellega oleks kontakti hoida tahtnud, on ilma minu teadmata kellegagi leivad ühte kappi pannud. Vahelduseks on siinkandis ka inimesi, kellega suhelda. See on tore. Hispaania keel hakkab ka juba piisavalt soravaks muutuma, et enam-vähem mugavalt suhelda annaks. Vahepeal mõtlen erinevate inimeste peale, keda Eestist tunnen. Huvitav, kuidas igasugu suhted näevad hoopis teistsugused välja, kui neid eemalt vaadata. Teadagi, eemalt näeb vähem raskusi ja rohkem võimalusi. Nii ma siin nüüd mõtlengi, et mida paganat ma mõne inimese puhul omal ajal teinud või mitte teinud olen. Aga mis seal ikka, eks me kõik tee oma parimat, nii nagu parajasti teame-suudame-oskame. Kõrvalt vaadates on alati kergem. Või ette või tagasi või kuhuiganes mujale kui siin ja praegu, kus kõige tähtsam tegelikult toimub.

Igatahes, Casa de las Conchas on mulle ilmselt tänaseks juba piisavalt oma külalislahkust pakkunud. Nii et soovin lugejatele kõike head ning (loodetavasti) peatse taaskohtumiseni.

Jälle siin

Jah, haruldane juhus praegusel ajal. Olen raamatukogus, kuhu ei tea, kui palju homsest alates satun, sest homme algab uus semester. Üleeile oli viimane eksam. Jah, see on idiootne süsteem, aga elab üle. Seda enam, et meil siin on temperatuur täna +5. Nagu netist just vaatasin, siis... hetkel küll väga Eestis olla ei tahaks. -14 Pärnus ja Tartus ilmselt veelgi külmem.

Nägin täna öösel ühte huvitavat unenägu, kus teiste seas liikusid ringi Hasso Krull, Kristiina Averin ja Tiina. Õigemini viimane oli keegi eesti tüdruk, kes oli miskipärast mu peas kuidagi Tiina moodi, kuigi tegelikult ta ei olnud üldse Tiina moodi, ja nad elasid Kristiinaga koos Salamancas. Näe kelle peale unenäomõtted liiguvad...

Terribly belated happy new year!

Yeah, I'm so totally netless I'm writing this in the library and I don't even remember the last time the net connection was working, even for the 5 minutes a day that it happened in December. Which is kind of sad cause I can't keep in touch with people, but kind of positive in that I'm actually forced to go out and do things around here in real life. Well, at the moment mainly studying for the exams, but I do actually seem to be developing something like a social life for a change, which is quite nice. And spending my time in a 15-th century building for free Internet access is not too bad, either. :) But unfortunately it does mean that I'm around even less than I used to be. But well, just so you know, I'm still alive.

Oh yes. It really sucks to find out one of the most important people in your life so far has got married through him mentioning it casually in his blog an unknown amount of time after it happened.

Nägin täna öösel unes Taliesinit ja teisi. Kuna netti satun nii vähe hetkel, siis kôigile kirjutada ja isiklikult soovida ei ônnestu, aga head vana aasta lôppu!

Hispaania ja toit

Kuna ma tean, et mõningad selle blogi lugejad on järgnevat infot pikemat aega kuulda tahtnud, siis tulen nüüd lõpuks nende soovile vastu...

1. Kohalikud kondiitritooted on midagi võrratut (kuigi hinnaklass on ka teine kui Eesti poodides).
2. Puuviljavalik ületab (oodatult) Eesti oma nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt. Nimeliselt tooks välja chirimoya - meenutab välimuselt suurt rohelist käbi, sees on suured mustad seemned, viljaliha on magus (täpsemalt millegagi võrrelda ei oska). Septembris oli vist virsikuhooaeg ja võin garanteerida, et Eestis ei maitse nad selliselt mitte kunagi.
3. Jõulumaiustused on see-eest suures osas kuidagi mõttetud, vähemalt minu põhjaeurooplase silmele. Samas tundub, et praegu on ainuke aeg, kus müüakse igal pool ilma soolata pähkleid.
4. Igas endast lugupidavas lihatooteid müüvas poes võib leida rippumas mingite vängete vürtside järgi haisevaid seajalgu. Üleüldse erinevaid sinke, vorste ja teab mida kõike on meeletus valikus. Keskmine hispaanlane söövat kordades rohkem liha, kui see toidupüramiidi järgi kohane oleks. Mis minusse puutub, siis hakkan vist vaikselt de facto taimetoitlaseks muutuma. Kuigi...
5. Kala on ka. Ja muid mereelukaid. Üldiselt minu silmele mõnevõrra vähem õõvastavad kui lihaletid (ühes korralikus poes on ikka mitu). Või noh, kaheksajala tükid ei kuulu veel päriselt minu ettekujutusse normaalsest toidukorrast.
6. Toidukordadest rääkides, keskmine hispaanlane sööb vist üldse rohkem kui vaja oleks. Restoranidesse ma üldiselt ei satu, aga ülikooli sööklaga on paar kokkupuudet olnud küll ja süsteem on sama. Üks õige lõuna on kolmekäiguline ja minule isiklikult jätkuks esimesest. Sellist asja nagu taimetoitlaste menüü praktiliselt ei eksisteeri, veab kui lisaks lihale saab kala valida.
7. Ilmselt ei üllata see kedagi, kui lisan veel, et rukkileiba siin ei müüda. Sain ühelt kohalikult teada, et sõja ajal sõid seda näljased ja vaesed - ja tänapäeval ei taha ju enam keegi ennast näljaste ja vaestega samastada.

Kindlasti annaks siia veel ühte koma teist lisada, aga selleks korraks vast piisab. Head neljandat adventi kõigile!

Nerja

Paraiso de Nerja. Nii ongi. Tundub, et mõned kohad Hispaanias mulle ikka meeldivad ka - vägagi. Vahemere kant on tõesti midagi hoopis muud kui see tasane sisemaa, kuhu ma ise sattunud olen. Mis siis ikka, järelikult rohkem ringi reisida. Aga jah, meri, mäed ja Gerly. Lihtsalt suurepärane.