Taliesini sünnipäev

Nostalgia. Aasta tagasi sai korraliku alguse midagi väga erilist ja ilusat. See viimane kolmveerand ööpäeva oli nagu naasmine sinna... ma ei teagi, kas lõpu või uue algusena. On ilmselge, et täpselt samasugune ei saa see aasta tulema. Kindlasti tuleb ta parem muidugi. Lihtsalt... nojah. Tegelikult on ju kõik minu enda teha. Mina ju otsustan, kas ma suhtlen, kellega ja kui palju ma suhtlen... Pärast pikka pausi neid inimesi jälle koos näha, ka varem minu jaoks tundmatud sealhulgas, tekitas teatavaid tundeid. Ma ei kannata kuigi pikalt olla "osa karjast", ma pean kas välja paistma või eemalduma - kuid vähemalt mõnda aega selle seltskonnaga ühtsuse tunnetamine on kuidagi ülev. Nad ju tõesti on nii targad, ilusad ja head.

Muidugi tuleb see aasta kõik teistmoodi ning tegelikult oleks üpris nukker, kui miski ei muutuks. Aga see sõpruskond, see ões- ja vennaskond tähendab mulle rohkemat, kui ma vahepeal endale õieti tunnistada tahtnuks. Urgu enam ei eksisteeri, kuid Goblin ja Dani ja Taliesin ja kõik muud elavad jätkuvalt edasi. Oleks äraütlemata kurb nendega lõplikult side kaotada.

Aa jaa, kui te peaksite ärkama mäluka ja kamba inimestega aastas 1984 ning keegi hakkab rääkima, kuidas ta Brežneviga kätt surunud on - pole vist kõige õigem hetk mainida, et teie laulsite metsavennalaule.