Sisutühi olemine

Mõõdukas/väikeses koguses kasulik, suuremas tappev. Minu puhul hakkab asi vist mõõdukuse piiri ületama. Kui välja arvata eilne suht erandlik päev, on viimasel ajal kuidagi... ma ei teagi... Ärkan hommikul üles ja veedan järgmised tund aega, üritades otsustada, kas mul üldse on mingit mõtet voodist välja ronida. Lõpuks küll teen seda, aga eriti midagi produktiivset sealt ei tule. Võib-olla on asi selles, et ma tahaksin kohutavalt teha midagi produktiivset, aga samas pole üldse sellele meelestatud. Praegu viitsiks tõenäoliselt kõige rohkem lihtsalt mingite inimestega suhelda ja meeldivalt aega viita ja nii. Isegi lugeda ei viitsi, kuigi mul on mitu huvitavat raamatut pooleli.

Lihtsalt täielik tüdimus on kõigest. Absoluutselt igasuguse põhjuseta.