:) :) :)

Päevad, kui ma ei viitsi ennast voodist välja vedada ning alles pärast pikka ajaraiskamist tõusen ning käin zombina ringi, tegemata midagi produktiivset... võivad täiesti ootamatutel viisidel viljakad olla.

Või tähendab, ootamatutel viisidel? Pigem tegelikult üpriski loogilistel viisidel, vähemalt minu jaoks. Nimelt siis suutsin ma täna oma 0,8-sele jutujupile puudujäänud 0,2 osa otsa kirjutada. Jätkuvalt ei loe seda päris valminuks, kuna tahaks üle käia, täiustada jne. Aga põhimõtteliselt on see olemas. Jutt, mille idee tärkas kusagil kaks ja pool aastat tagasi... või isegi varem... aga kaks ja pool aastat tagasi oli see täiesti kindlasti olemas. Ja nüüd on see olemas ka sõnadesse panduna.

Elu on jätkuvalt ilus. :)