Natuke elu

Eile sai Daniga Toomemäel kloostri varemetes piknikku peetud. See oli tore. Mati tuli ka sinna ja pärast läksime kolmekesi Urgu, kus rääkisime igasugu huvitavatel teemadel, kuni magama jäime. Urus on külm magada, aga siiski oli see hea. Kodune. Kogu see õhkkond on mingil kummalisel viisil kodune ja hea. Hommikul (või no, meie jaoks hommikul) rääkisime veel mitmesugustest asjadest. Lõpuks jõudis mulle kohale, et võiks liikuma hakata, kui Jariga kokku saada tahan. Jari on Tartus. Saime kesklinnas kokku, olime Crepp'is ja siis minu ühikas. See oli nii teistmoodi. Me pole nii ammu pikemalt suhelnud... raske oli ühele lainele saada. Me mõlemad oleme muutunud - mina ilmselt rohkem kui tema - ja samas ka mitte. Jah. Ma ei tea. Ma tahaksin praegu midagi öelda, aga ma ei oska.

Ma lähen nüüd jälle Urgu. Ma tahan seda head tunnet.