Öömõtteid

Täna ma siis vahelduseks tegin midagi produktiivset ka ja vastasin paarile kirjale lahendus.net-is. Muidu on ikka selline maeiteamis, sihitus, segadus. Hetkel vähemalt mõnes osas lootusrikkam... eks igal öötaeval ole oma tähed. Täiskuu praegu ka taevas pilku püüdmas. Käisin paar tundi tagasi emaga jalutamas ja nägime seda, lisaks ühe kassi väljasirutatud laipa mingi maja ees trepil. Ei teagi, kas kurjakuulutav või lihtsalt märguanne, et maailm on märksa müstilisem kui vahel tundub. On mingid lood. Võib-olla mitte need suured kangelaseeposed, milles salajasi igatseme ilmselt kõik peaosa mängida... aga see ei tähenda, et meie väikesed, individuaalsed elujutustused tähtsusetud oleks. Me võime luua omaenda erilise reaalsuse, sõlmida ja harutada oma narratiivilõnga. Mis siis, et see suures kangas põhitooni ei anna. Väikest ääremustrit, detaile on ka vaja. Vahel muudavad just näiliselt tagasihoidlikud elemendid kogu rõivatüki eriliseks.