Täna siis selline meeleolu.

Tegu on juunikuu 23. postitusega, mis tähendab, et senise blogipidamise aja jooksul on juuni 2010 kõige kõrgema kirjutamissagedusega kuu.

Muidu jätkub seis läänerindel muutusteta. Kusagil mineviku ja tuleviku unistuste vahepeal.

Hannese blogist - vastupandamatu test

Tulemus ka. :-P

You are The Magician

Skill, wisdom, adaptation. Craft, cunning, depending on dignity.

Eleoquent and charismatic both verbally and in writing,
you are clever, witty, inventive and persuasive.

The Magician is the male power of creation, creation by willpower and desire. In that ancient sense, it is the ability to make things so just by speaking them aloud. Reflecting this is the fact that the Magician is represented by Mercury. He represents the gift of tongues, a smooth talker, a salesman. Also clever with the slight of hand and a medicine man - either a real doctor or someone trying to sell you snake oil.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Öömõtteid

Täna ma siis vahelduseks tegin midagi produktiivset ka ja vastasin paarile kirjale lahendus.net-is. Muidu on ikka selline maeiteamis, sihitus, segadus. Hetkel vähemalt mõnes osas lootusrikkam... eks igal öötaeval ole oma tähed. Täiskuu praegu ka taevas pilku püüdmas. Käisin paar tundi tagasi emaga jalutamas ja nägime seda, lisaks ühe kassi väljasirutatud laipa mingi maja ees trepil. Ei teagi, kas kurjakuulutav või lihtsalt märguanne, et maailm on märksa müstilisem kui vahel tundub. On mingid lood. Võib-olla mitte need suured kangelaseeposed, milles salajasi igatseme ilmselt kõik peaosa mängida... aga see ei tähenda, et meie väikesed, individuaalsed elujutustused tähtsusetud oleks. Me võime luua omaenda erilise reaalsuse, sõlmida ja harutada oma narratiivilõnga. Mis siis, et see suures kangas põhitooni ei anna. Väikest ääremustrit, detaile on ka vaja. Vahel muudavad just näiliselt tagasihoidlikud elemendid kogu rõivatüki eriliseks.

Head jaanipäeva!

Ootused, plaanid ja muu taoline võivad suvepuhkusele minna. See ongi vist see kõige suurem häda hetkel: pidev küsimus sellest, kas minu poolt hetkel tehtav/öeldav/tuntav vastab mingile ideaalpildile, mis mul Eestisse naasmisest vahepeal tekkinud oli. Lõppude lõpuks, mida on halba selles, kui hetkel tahangi lihtsalt olla ja nautida ning pean inimesi ideedest tähtsamaks? Eriti kui hetkel see igati võimalik on.

Ühesõnaga kaks meeleolu:

Tartu

Eesti

No ja mis siis, et kõik ei ole nii, nagu aasta tagasi oodatud sai? Mis siis, et ma ei ole täiuslik ega isegi mitte sellele lähedal. Igikestvat mälestusmärki enda eksistentsist ei jäta meist keegi maha... isegi ajaloo suurimad nimed ununevad kord. Täna, praegu, neid sõnu kirjutades piisab mulle sellest, et mõnede mu silmes eriliste inimeste jaoks olen piisavalt hea, et nad minuga suhelda tahaksid. Mis siis, et lõpuks oleme kosmilise tolmu kübemed universumi mänguväljakul. Ilu, armastus, naer ja muusika annavad võimaluse olla õnnelik isegi siis, kui suurem pilt ja tähendus selgusetuks jääb.

Aitäh maailmale, et mul on elusolendite seas haruldane võimalus vähemalt hetketi midagi õnnelaadset tunda.

Entroopia

Jälle. Jätkuvalt. Sai just kuus tundi arvuti taga istutud, ilma et isegi seda ühte asja ära teinuks, mille osas tänaseks kindel plaan oli. Tühjus jätkub. Võib-olla ma ootangi liiga kiiresti liiga palju. Ma ei tea. Ükskõik on. Või tegelikult muidugi ei ole. Millegi osas mitte. Lihtsalt see miski ei kuulu siia ja praegusse. Siin ja praegust on ükskõik. Plaanidest ka. Ei jaksa, ei oska, ei viitsi. Kuhu ma ikka lähen. ...nojah, kusagile, kus on inimesi, kes mind innustavad. Ainult et palju ma omalt poolt neile innustavalt mõjuda suudan... igasugu suurtest ideedest ja taolisest on hetkel ükskõik. Tahan lihtsalt olla ja suhelda inimestega, kellega mul hea on. Lihtsalt seda.

Tegelikult ma tahan, et 19. juuni õhtu kestaks ikka veel. Jah. Suured ja elulised küsimused lähevad minust mööda, mis siis, et praegu just "see õige aeg" nende lahendamiseks justkui olema peaks. Ma tahan lihtsalt tantsida nõrkemiseni ja seda läbinisti nautida. Vahelduseks niimoodi, et keegi teine peale minu ka veel samas ruumis on.

The picture says it all

Jung's animus/anima theory has a point to it. Sometimes it's good to have an image of perfection you can compare real people to. (And sometimes, of course, it isn't - but the current moment doesn't belong to that category.)

Kogukondade kokkutulek

http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=125:pressiteade1&catid=1:latest-news&Itemid=90

Õnnelikud päevad. Rahutud, aga õnnelikud. Sain natuke oma igatsetud Eesti kevadet. Tulevik on jälle lahti, elu on helge ja kusagil seal Maarjamaa eri nurkades on need inimesed, tänu kellele see nädalavahetus võimalikuks sai. Kindlat ei ole midagi ja uut suunda pole ikka leidnud, aga hetkel tundub see nõnda isegi okei. Hetkel piisab mulle teadmisest, kui palju on veel Eestis ilusat, mida avastada. Teadmisest, et mingid teed on jälle lahti ja et ma olen teretulnud.

Aitäh!

King of Swords reversed

I've been reading Turgenev a bit lately. He wrote this brilliant story called "Rudin" that sums just about everything up.

Kevad on läbi

Punkt. Selge nagu Ülemiste järve pind, mida täna läbi raudvõre eemalt nägin. Ühteaegu vabastav ja kurb. Loobuda on alati raske, isegi kui tead, et see on hetkel parim valik võimalikest. Siiski, mõõduka taganttõukega ja usaldusväärse pinnasega jalge all on see natuke kergem.

Puurikotkad ja kotkapojad ja varblased katusel ja peos.

Ees on suvi. Ees on õhkutõusmine paratamatult iseenda jõududega. Kuigi tegelikult on see vist pigem kuidagimoodi väga pikaks venimine, sest jalad võiksid jääda maha, lihtsalt pea tõusta pilvedesse ja silmad veel kõrgemale, et näha tähti. Ma ei tea, mida tahta, mille poole püüelda. Vähemalt on hetkel sellise mitteteadmise jaoks hea aeg.

Üks neid nädalaid, kus taas kord tuleb meelde, kuidas elu on üks narratiiv. Sissejuhatus, pingearendus, sündmuste jada, kulminatsioon, pööre, lahendus. Suuremas ja väiksemas mastaabis. Vahel on hetki, kus tajub selgelt, et järgmine valik määrab edasise loo kulgemise - et võimalikud tulevased reaalsused hargnevad sel hetkel... ainult muidugi juttu võib juba olla sisse kirjutatud selle loogiline jätk. Nagu ütlevad õnne, kahetsust jms uurivad psühholoogid: parem öelda võimalustele jah, sest tegemise vead painavad üldiselt vähem kui tegematajätmise vead.

Värve igatahes jätkub. Tallinn on näiteks roheline. Pärast Hispaaniat ei tundu ausalt öeldes enam tõsiseltvõetava linnana koht, kus poole tee selle ühest otsast keskossa annab kõndida läbi metsa. Kahtlustan, et Eesti pealinnas on rohkem puid kui mõnede Lääne-Euroopa riikide keskmises metsas. Samas ega ma ei kurda. :) Mul võib olla ühte koma teist, mille suhtes ma hetkel just ideaalset rahuolu ei tunne, kuid kohalik floora ei kuulu sellesse nimekirja.

The old eagle story

Familiar from a while ago, but at the moment amazingly relevant.

***

Once upon a time, there was a large mountainside, where an eagle's nest rested. The eagle's nest contained four large eagle eggs. One day an earthquake rocked the mountain causing one of the eggs to roll down the mountain, to a chicken farm, located in the valley below. The chickens knew that they must protect and care for the eagle's egg, so an old hen volunteered to nurture and raise the large egg. One day, the egg hatched and a beautiful eagle was born. Sadly, however, the eagle was raised to be a chicken. Soon, the eagle believed he was nothing more than a chicken. The eagle loved his home and family, but his spirit cried out for more. While playing a game on the farm one day, the eagle looked to the skies above and noticed a group of mighty eagles soaring in the skies. "Oh," the eagle cried, "I wish I could soar like those birds." The chickens roared with laughter, "You cannot soar with those birds. You are a chicken and chickens do not soar." The eagle continued staring, at his real family up above, dreaming that he could be with them. Each time the eagle would let his dreams be known, he was told it couldn't be done. That is what the eagle learned to believe. The eagle, after time, stopped dreaming and continued to live his life like a chicken. Finally, after a long life as a chicken, the eagle passed away.

http://www.midnightangel308.com/chicken_the.htm

Tänuavaldused ja päike läbi pilvede

Ma sain just teada, et too kurikuulus administratiivne jama Salamanca ülikooliga on ära klaaritud, nii et nüüd ma võin päriselt rahulikult hingata ja öelda, et jah, ma olen tagasi. Esimene tänu: universumile, headele ideedele ja inimes(t)ele, kes Hispaania poolt paar sugugi mitte suurt, kuid sedavõrd vajalikku sammu astus(id).

Eile Tartusse jõudes oli südantsoojendav näha Taliesinit, Kunni ja Indrekut mul kohe bussijaamas vastas olemas ja tervitamas. Nii hea on teada, et olen ikkagi oodatud, et lähen inimestele korda ka pärast üheksakuist lahusolekut. Teine tänu: sõpradele, kes ellu rõõmu toovad.

Öeldakse, et hommik on targem kui õhtu. Vahel piisab ka ööst, kui selle käigus lisandub kõrvaltvaataja perspektiiv ja mõned uued/ammuunustatud vanad äratundmised. Kolmas tänu: Margus, kes oma uneaja arvelt tõi mind ühelt poolt rohkem maa peale ja teiselt poolt vabastas mu tiivad.

Võib-olla ma siiski suudan taevasse lennata. :)

Jälle nädalaks rändama

Hulk teadmatust, paar hirmu ja mitte mingisuguseid ootusi. Nagu oleks kõik mu vikerkaarelised unistused lihtsalt haihtunud... kaardimajake, mis liiga tugevalt üheleainsale punktile toetus. Illusoorne mull, milles lasta ennast ookeani kanda, vaimustuses ja muretult kuni ta puudutamisel katki läheb ja avastad, et pole enam, mida hingata. Kallas, põhi ja veepind jäävad kõik vaateulatusest välja, aga mingi suuna pead ometi valima. Kõige üllam oleks muidugi lahti teha tiivad ja sellest veest taevasse lennata. Oleks see vaid tegelikkuses samavõrd kerge kui teoorias.

Igatahes neljapäev-reede Tartus, laupäev-pühapäev Arbaveres, esmaspäev-kolmapäev Tallinnas. Plaanid on paigas osaliselt, aga mitte täielikult, nii et kui keegi nimetatud asukohtades nimetatud päevadel minuga kokku saada tahaks, siis olete teretulnud ühendust võtma.

I guess even in my newfound love for Estonia I can't forget the other land and the ideals and symbols that are related to it. I can't have the new without the old just like I can't have the old without the new - at least not have just one and still be happy. So what if I find my spiritual nourishment from soil other than the one that's nourished me physically? So what if the form matters to me as well as the essence? So what if the images might be just phantasms and valuing them unproductive and whatever? It's something that feels right and meaningful and special for me...

Hmm. Maybe I just need there to be something somewhere out there for me. So that no matter where I'm at with life, I can look at that and know there's still room for more. That at no point I've exhausted all my possibilities.

...and here I am again, trying to explain it away for the imagined "rational" audience. Why do I even care? My mind just happens to work a bit differently, I just happen to find some things important.

Right. Whatever. Clearly time to go to sleep.

Tinditoonis mõtteid

Theatre of Tragedy - Der Tanz Der Schatten

Ameerika mäed jätkuvad. Ühelt poolt nii palju potentsiaali, teiselt poolt ei saa milleski kindel olla. Pärnus tundub kogu see muu elu ja inimeste maailm unenäo moodi. Ootused on kõrged ja seda kõvem tuleb ilmselt kukkumine, kui reaalsusega jälle kokku puutuda. Mõnes osas juba tuleb, kuigi kaudselt.

Dagö - Välismaa ...kodumaalt, tuleme siis muusikaski Eestisse.

Csikszentmihalyi soovitab teha midagi loovat, kui sisemist entroopiat liialt saab. Kuna niikuinii ei ole mul midagi uut ega mõttekat öelda, siis panen lõpetuseks tänase soperdise.

*

tumesinine tunne tuli jälle
tagasi ja võõpas mind üksiku
järve värviliseks

kuskil on meri mis peegeldab
päikest selle lainetes mängivad
lapsed ja turistid

siin tõmbub taevas pilve vastu
lähenevat ööd

Sentimentaalsuse nimel

isegi mu päeva
zen-hetkes kajab too
bollywoodi hitt mille
muusikaline toiteväärtus
ulatub umbes suhkurdatud
närimiskummi tasemele
aga
minu soolestikus amokklendu
sooritavale liblikate parvele see
sobib nii et käivitan
youtube'i panen silmad
kinni ja
kujutlen et maitseb
nagu avokaado

Sirelid õitsevad jätkuvalt

Üldse, aastaajad suunavad, mitte ei kohusta.

Kevad. Kevad? Kevad!

:)

Nii ilmselge

Ka tagasijõudmise ja uute-vanade muljete keskel, kui tosinkond plaani lähitulevikuks otsustamist ja toimetusi tegemist vajab, on vaja seda ühte hästi natukest, et jälle kõik huvi enda peale haarata. Nagu maailmas muud ei eksisteerikski. Isegi kui niikuinii pooleldi fantaasia. Tore on hetkel ka niimoodi. Ikkagi on tunne, et Eestis on hea. :)

Väljendus

kollase kleidi unenägu kummitab mind
toon heledamaid päikese moodi ringidega
kardinaid vaadates ja nõuab enda
mustvalgeks jäädvustamist
eesti ja inglise ja südame keeles

tuleb välja et read sipelgasodi
helendaval pinnal on parim mida
talle pakkuda võin

Correspondences

Knowing how these days people put everything and more on the Qabalistic Tree, I thought I might as well write down a thought I had myself the other day. I'm probably not the first person to have come up with this, but who knows, it might be of use to someone. Mind you, if somebody reading this blog actually is familiar with the systems I'm talking about, I would very much love to hear from you. If you happen to be Estonian... well then again what are the odds of that?

Anyway, here goes... the four psychological functions of Jung correspond to the Sephiroth as follows:

Sensation - Malkuth
Thinking - Hod
Feeling - Netzach
Intuition - Tiphareth

Which, of course, leaves Yesod in between. I could actually attibute both sensation and intuition to it, depending on whether it's compared to Malkuth or Tiphareth. At the same time, I would not replace Tiphareth with Kether as the Sephirah that corresponds to the intuitive function. It's only the bottom half of the Tree where the functions really fit quite naturally - to my eyes any way.

Esmamuljed

Väike linn. Väike riik. Hämmastaval hulgal puid ja muidu rohelist. Meri. Jahe, aga talutavalt. Must leib ja normaalse maitsega kraanivesi ja ka Port Arturi toidupoes on mangosid müüa, odavamalt kui Salamancas. Kilpkonn ja õunapuu. Oma tuba, raamatute ja kõige muuga. Maalähedane. Puhkus, vähemalt hetkel ja lähipäeviks. Aines, kus eksamiks oli valikvastustega test, sain ma tulemuseks 100%. Optimism. Hetkel Dagö - Isaga draakonil. Inimesed, kellega tänaval kokku satun ja keda vaevalt tunnen, aga kes ikkagi mind mäletavad. Koht päikese all. Päike on ikkagi olemas ja ma saan seista paljajalu rohus õunapuu kõrval ja talle vastu naeratada. :)

Eestis!

Jah, ma tõesti olen nüüd tagasi. :)

Või siiski

Veel viimased sõnad. Lihtsalt vajab väljendamist. Ei peagi hetkel olema arusaadav.

Head ended.

Aitäh. :)

Otspunkt

Veel viis minutit tagasi oli kindel plaan, et nüüd kohe magama, aga netiühenduse olemas olles ei saa ju jätta tegemata viimast sissekannet siinpool Euroopat. Midagi teadlikult kokkuvõtvat, et saaks öelda, et siit punktist lõpeb üks ja algab teine. Taasalgab? Jätkub? Ma ei tea veel... ei tea, mis tuleb ega mida tahaks, et tuleks.

Kevad on läbi saamas. Täna paistis terve päev päike ja temperatuur ulatus üle +30. Mulle meeldib kevad, selle rahutus ja pulbitsemine. Eestis äkki veel kestab. Kuigi suvi võib ka tore olla. Lihtsalt tänavuses kevades oli ühte-teist, mis tagasi kodumaa suunas tõmbas. Tahaks vähemalt tagasi jõuda enne aastaaegade lõplikku vahetumist.

Sõnakordused. Nojah, uni peal juba. Imelik mõelda ikkagi, et juba homme algab reis tagasi. Pole justkui päriselt kohale jõudnud. Hea kaks nädalat küll aina valmistunud, asju pakkinud jne, aga ikkagi tundub see hetk kuskil kaugemal ähmases tulevikus. Samas tulevik ongi ähmane, ainult paar üksikut kindlamat punkti hetkel teada. Paar üksikut punkti ja suur hulk kevadisi unistusi. Fantastilised ja üldjoonelised nagu nad on.

Võib-olla ei peagi elus tingimata sajaprotsendilise selguse ja kindluseni jõudma. Mis siis, et ma ei tea, "kes ma olen" või mida ma kümne või kahekümne aasta pärast teen või kes on mu "tõelised" hingesugulased või mis on mu roll inimkonna tuleviku loomisel. Mis siis, et ma ei tea isegi märksa tagasihoidlikumate küsimuste vastuseid - kui need vastused on nagu tuul, ei siin ega seal, aega nende väljaselgitamiseks peatada on mõttetu. Mõtlen ikka, et mingi hetk saan nüüd valmis, kaardistan ära oma väärtused ja isiksuse ja suhtlemismustrid ja tea mis veel. Teen nende tulemustega veel seda, teist ja kolmandat. Et siis saab edasi liikuda juba "suuremate sihtide" poole. Ainult et inimene vist ei saagi päriselt valmis, mitte rohkemal määral kui elu ise. Keskenduda protsessile, mitte eesmärgile.

Dagö - Hiired Tuules. Eesti tunne, kõige paremas tähenduses. Kodutunne, hubane ja soe. Inimesed. Olemine. Tänu.

Vist suht sobiv koht lõpetamiseks. Tänades siinset selle pakutud kogemuste eest ja saabuvat võimaluste eest, mis ehk siiski kohati ka tõeluseks saavad. Peatse taaskohtumiseni!