Jätkuvalt andmetöötlus

Viimane tund aega enne tõe hetke. Ma ei viitsi. Ma lihtsalt ei viitsi. Ei suuda, ei jaksa, midaiganes. Kogu see kooliasi on hetkel lihtsalt nii liig ja ebaoluline, ainult et ma tean, et pikemas perspektiivis see on oluline... aga praegu võiks see kõik lihtsalt kusagile ära kaduda natukeseks ajaks. Ma tean, et suvel see teebki seda, aga siis on kõik niikuinii teisiti. Hetkel pole asi isegi selles, et kevad on. Lihtsalt kõik on nii üle visanud. Ja järgmised 2 nädalat on mingi meeletu õppimine järjest ainult. Ma ei tunne, et ma hetkel seda suudaks või tahaks. Semestri alguses oleks ma võtnud selle vastu suurima heameelega kui võimalust ennast tõestada vms. Aga hetkel pole see kuidagi oluline. Mis vahet sellel kõigel lõppkokkuvõttes on? Mida see mulle annab? Kes seda vaatama hakkab, kui kõrge keskmine hinne mul ülikoolis oli või kui palju rohkem ma üle minimaalselt tarviliku tegin? Mis mõte sellel kõigel üldse on? Mis mõte üldse millelgi on?

Ma ei taha saada osaks hallist massist. Ja samas tahan ma elada... ja tegelikult ka kogu see õppimine ei vii mind hallist massist välja, see võib ainult anda mulle võimaluse elada selles hallis massis võrdlemisi mugavalt. Mis on iseenesest ka tähtis muidugi. Või ma ei tea. Ma ei ole hetkel üldse kindel selles, mis tähtis on.

Ma ei suuda ühe asjaga nii pikalt järjest tegeleda. Mul on vist tõesti mingi kahe kuu reegel... nii kaua võin ma ühele elu valdkonnale suhteliselt täielikult pühenduda, aga pärast seda kaotab see mõneks ajaks praktiliselt igasuguse tähtsuse. Muidugi mõne aja pärast see tähtsus tõenäoliselt naaseb... tõenäoliselt jälle kuuks või paariks... jne. Kuidas täpselt peaks ma suutma ühe asja endale valida ja ainult sellega pikka pikka aega tegeleda?

11:11 Hetkel tahaks lihtsalt Madliga kokku saada ja tema pool animet vaadata või minna Zavoodi või minugipoolest neid viimaseid neetud küsimustikke laiali kandma. Tahaks teatava teise inimesega kokku saada, aga teda pole siin praegu, nii et ma parem ei hakka sellele rohkem mõtlemagi. Ma tean, et kõik see, mis ma ülikoolis teen, on minu tööalase tuleviku suhtes oluline jne, aga hetkel... ma ei tea... tundub vahelduseks elu nautimine tähtsam.