Tänane proov nägi väga huvitav välja. Timol ja Mardil oli palavik, mina aevastasin ja köhisin ning Kunnil oli lihtsalt hääl ära. Mingisugusest naiivsest soovunelmast kannustatuna mõtlesin, et võiks "O Holy Night"ist alustada. Nojah, vähemalt oli tulemus ilmekaks tõestuseks, et imesid ei tasu iga kord oodata. Aga "The 12 Days of Christmas" mõjus see-eest väga julgustavalt. Ma usun, et meil on reaalselt tulemas selline versioon, mille jooksul kuulajad magama ei jää. Muusika on tore. :)
Elu üldiselt on tore muidugi. Huvitav. Ühtegi päeva pole vist viimasel ajal olnud, milles ei toimunuks midagi mälestamisväärset. Muidugi sellest tulenevalt kipub ka võrdlemisi vähe meelde jääma - iga järgnev sündmus tõrjub eelnevad välja. Peaks rohkem jäädvustama kusagile. Blogisse kirjutama kas või. Et oleks, millele toetudes vana ja väsinuna tagasi vaadata saaks...hmm ok, sellest vaatenurgast lähenedes peaks ma vist midagi internetist vastupidavamat kasutama. Kui vahepeal just tuumasõda ei tule. Me leppisime täna Timo ja Kunniga kokku, et kolmanda tuumasõja ajal lähme Urgu peitu. Esimesed kaks korraldan ma kuidagi niimoodi ära, et Eesti kanti midagi ei satu. Kui te minu vastu kenad olete, siis ma vaatan, et teile Urus ruumi jaguks.
Kahtlaselt palju on mingeid Joffrey Lannister'eid. Cersei Lannister'eid ka tegelikult. Nojah, nendeta oleks maailm palju igavam paik. Kuni nende vahele mõni Jon ja Daenerys ära eksib, pole hullu.
Jah, ma tean, ma pean oma George Martini teemast ilmselgelt kiiremas korras üle saama.
Tegelikult ma usun, et elu võib ilus olla.
Run Wire Behind Baseboard
1 week ago
No comments:
Post a Comment