Ja muljed jätkuvad

Patrimonio de la Humanidad ehk inimkonna kultuuripärand. Alates 1988. aastast kuulub nende kohtade nimekirja ka Salamanca vanalinn. Täitsa uued on aga valged autod, mis mööda linna ringi sõidavad ja mille peal on kiri "patrimonio limpio" ehk "puhas pärand". Miskipärast kõlab see sõnakombinatsioon minu jaoks tohutult naljakalt. Samas idee on muidugi igati tore ja rõõmustav. Ja eks tegelikult ongi nii, pärast kõike seda, mis ma lõunapoolsete maade prügi igale poole viskamise kommetest kuulnud olen, tundub Salamanca ikka täitsa üllatavalt puhas olevat. Mitte küll ideaalselt puhas, aga ainult paaris üksikus kohas on mingi risu tõesti silma riivanud.

Viimased kaks päeva olen rahulikult võtnud, käinud natuke mööda muuseume ja kunstinäitusi ja suht palju ka niisama oma toas istunud ja muusikat kuulanud või lugenud. Mis kõlab ilmselt nagu viimane asi, mida võiks tahta teha kohe pärast uude kohta kolimist, aga tegelikult tundub see hetkel tarvilik. Nii palju on käimist ja suhtlemist ja plaanimist ja tegutsemist olnud. Ja ma usun, et juba täitsa varsti tuleb seda veel ja veel. Natuke on vaikust ja rahu ka vahepeale vaja.

Hmm, mis veel. Viimased paar ööd on juba normaalselt magada võimalik olnud. Aga pärastlõunaks on ikka nii 30+ kraadi sooja. Mis mulle hetkel täiesti sobib ja meeldib. :)