Elu on kummaline

Kummaliselt keeruline. Ja kummaliselt hea. Mõnikord mõlemat korraga samadel põhjustel.

Ma ei taha inimestele haiget teha. Aga vahel on see vist paratamatu, varem või hiljem. Ja mõnikord on varem see ainuke õige lahendus.

Unine suvepärastlõuna, ma sõidan bussis Tartu suunas ja kuulan ühte lugu, mis mõjub nagu unistus mingisugusest teisest elust. Võimalik, et selline maailm selliste inimestega eksisteerib ainult minu mõistuses. Mingi edasiarendus kunagistest kujutlustest. Kuidas küll oleks elada, Elada, olla üks selle maheda hoovusega, mis päikesest küllastunud maastikus nii tuntav on?
Ma olen sellele maailmale nii lähedal, nii lähedal...
On keegi veel, kes sellele nii lähedal on.
Nii lihtne, nii ilus, nii õige.
Kuidas saab küll miski nii õigena tunduda.

Life is amazing

I'm not really sure what more to say. Just had to say something.



Vares.


Yes, that is enough.

Taliesin

ja tema blogis olev loetud raamatute nimekiri on mulle jätnud sedavõrd kustumatu mulje, et ma otsustasin nüüd ise ka midagi taolist pidama hakata. Esialgne tunne on, et olen ikka masendavalt vähe lugenud viimasel ajal... kuigi kui aus olla, siis asjaolud, mis selle tinginud on, mind just eriti kurvaks ei tee. Ega kõik ei saagi olla nagu Taliesin :-) Et miski saaks eriline olla, peab seda olema vähe. Väärismetalle peetaksegi sellepärast väärtuslikeks, et neid raske leida...

Butterflies and dreams

In my tonight's dream I saw that Heinrich and Mialee were together. Mialee was going to die soon and Heinrich said that he'd die with her. That made me really sad. I met up with Goblin and Dani, and Goblin told me how there's no point in being sad over people's death, because it happens with everyone eventually. Or something like that. I don't remember exactly what he said. I do remember it didn't make me feel any better. Then at some point I looked out of a window and saw big beautiful butterflies mating. Together in pairs, their wings resembled the shape of hearts.

I think the dream has a message. Only I'm not sure what it is.

LARP

Got my first experience with that today. It was awesome! Not the most classical thing, as far as I can understand, so I don't know how well I can make any generalizations based on this experience... but awesome. It was a theatre in some weird-named non-existing country, we had to perform "Don Juan" (the version with time travel :-P)... it turned out the performance was to actual people from the street, which spiced things up a bit. I was an actress - the only actress in the theatre, as it turned out... and I played Don Juan, the guys played the ladies, and a stool played my companion! So that was rather interesting. And fun. I do feel like I want to do something like this again. :-)

Armastada ja õnnelik olla

Mu süda on nagu pisike päike, mis kiirgab ümbrusesse soojust. Hetkel pole see ühelegi konkreetsele inimesele suunatud, pigem sütitatud üldisest rõõmu- ja heaolutundest. Elu ei saa ega peagi olema ideaalne... aga kuniks selles on väikeseid imelisi õnne- ja äratundmise hetki, võib see olla hea. Naljakas on tunda midagi taolist reaalselt oma elu osas. Üldise, pmst igapäevase elu, mitte mingite ebatavaliste suursündmuste osas. Ma ei tea, kui kaua mingi taoline kogemus kesta võib. Aga ma olen tänulik selle eest, et ta on. Tänulik kõigele ja kõigile, tänu millele ja kellele see võimalik on.

Pärnus

Siin on toredam, kui mõtlesin. Kuna mul õnnestus külmetada (milline üllatus tõepoolest), siis olen ma kodus arvuti taga istunud. Tegelikult kavatsesin igasugu asju teha, inimestega kokku saada jne. Aga raisku ei läinud see aeg sugugi. Mul õnnestus terve lehekülje võrra ühte vana juttu edasi kirjutada. Jah, ma suutsin kirjutada. Edasi ühte vana juttu. Terve lehekülje. Selliseid imesid võiks sagedamini juhtuda. Hmm. Ja mingite selliste asjadega, mida ma reaalselt kellelegi teisele lugeda anda võiksin. Vähemalt lootust on edaspidiseks.

Soe tunne tekib sees, kui mõelda sellele, et maailmas on tarku, ilusaid ja häid inimesi. Lihtsalt nii imeliselt hea ja õige. Ja üks linn siin riigis, kuhu nad koonduvad.