Kui keegi seda blogi ikka veel loeb, siis - jah, ma olen jätkuvalt elus, jätkuvalt Hispaanias ja jätkuvalt käin raamatukogus, et netti saada. Muide, just hetk tagasi märkasin ühel lähedalasuval riiulil sellist asja nagu Tea kirjastuse hispaania-eesti-hispaania sõnastik. Nii et natuke on Eesti siin püsivamalt esindatud ka. :)
Muidu ei olegi suurt midagi rääkida. Vahepeal on mul tohututes kogustes mõtteid, aga muidugi just see üks kord, kus ma istun siin ja mul on reaalselt aega ja võimalust midagi kirjutada, on pea täiesti tühi. Lihtsalt hea meel, et ma olen elus ja et on kevad ja et (teismeiga käsitleva psühholoogiaõpiku järgi, mida viimasel ajal lugenud olen) tuleb välja, et mul on olemas selline asi nagu identiteet ja ma olen selle leidmisele pühendatud arenguetapi edukalt läbi teinud (kuigi natuke arenguruumi on veel).
Ja... hmm... Elu teeb kuidagi nii, et ka väga pimedatel öödel on taevas tähti. Eriti just siis.
Run Wire Behind Baseboard
2 weeks ago
3 comments:
jah ex ta nii on mida sa oled kirjutanud..eks ma tahan ise ka sinna minna hispaaniase aga ex sügise poole ehk paistab... .
tead, see viimane lause, mis sa kirjutasid...see on nii õige. ja lohutav. Palju tähti sulle, Diana.
:)
Post a Comment