Vaimselt armunud

Ta on minust seitse aastat vanem. Ta elab Euroopa teises otsas. Ta on homo, taeva pärast. Sellest on aastaid möödunud, kui ma temaga viimati suhtlesin. Ja siiski mõjub ta mulle nii väga. Nii väga.

Võib-olla pole asi niivõrd temas, kuivõrd maailmatunnetuses, mida ta minu jaoks esindab. Ülevuse, pühaduse ja inspireerituse tundes, mis temast kiirgub. Armastuse ja valguse... pilvekeste, tähtede ja vikerkaarte maailmas, milles ta igapäevasega paralleelselt elavat tundub. Millest ta sädemeid igapäevasesse toob. Elades seda, mis on minu jaoks üks imekaunis ideaal. Jah, palju sellest on illusoorne. Kuid see tunne ei ole.

Hea on teada, et kusagil on keegi, kes mind sedamoodi tundma paneb.