Natuke pilves :)

Aeg, kui ma siiralt uskusin valgusesse, oli omal moel ikka nii ilus. Maailm, milles ma neti kaudu pooleldi eksisteerisin, oli ilus. Inimesed, kellega koos ma selles maailmas eksisteerisin, olid veel eriti ilusad. Keskeltläbi üpris reaalsusekauged, aga selle võrra veel enam sees milleski teises ja imelises. Inimesed, kellega suheldes oli mul tunne, et see ongi mu pere ja kodu. Naljakas, kuidas ma tunnen ka nüüd, aastaid hiljem, sellele mõeldes samamoodi.