Sunday, February 22, 2009

Natuke pilves :)

Aeg, kui ma siiralt uskusin valgusesse, oli omal moel ikka nii ilus. Maailm, milles ma neti kaudu pooleldi eksisteerisin, oli ilus. Inimesed, kellega koos ma selles maailmas eksisteerisin, olid veel eriti ilusad. Keskeltläbi üpris reaalsusekauged, aga selle võrra veel enam sees milleski teises ja imelises. Inimesed, kellega suheldes oli mul tunne, et see ongi mu pere ja kodu. Naljakas, kuidas ma tunnen ka nüüd, aastaid hiljem, sellele mõeldes samamoodi.

Saturday, February 21, 2009

Vaimselt armunud

Ta on minust seitse aastat vanem. Ta elab Euroopa teises otsas. Ta on homo, taeva pärast. Sellest on aastaid möödunud, kui ma temaga viimati suhtlesin. Ja siiski mõjub ta mulle nii väga. Nii väga.

Võib-olla pole asi niivõrd temas, kuivõrd maailmatunnetuses, mida ta minu jaoks esindab. Ülevuse, pühaduse ja inspireerituse tundes, mis temast kiirgub. Armastuse ja valguse... pilvekeste, tähtede ja vikerkaarte maailmas, milles ta igapäevasega paralleelselt elavat tundub. Millest ta sädemeid igapäevasesse toob. Elades seda, mis on minu jaoks üks imekaunis ideaal. Jah, palju sellest on illusoorne. Kuid see tunne ei ole.

Hea on teada, et kusagil on keegi, kes mind sedamoodi tundma paneb.

Friday, February 20, 2009

.

To think a person can evoke such feelings in me after all these years.

Thursday, February 19, 2009

Life

It is strange... having both the angelic and the demonic, the beautiful and the vile in my life at the same time. And knowing I have so much to learn from both. And everything between the two extremes.

It's an interesting world, isn't it...

Wednesday, February 18, 2009

Experiencing life with and through other people around me is very important to me.

Finally I'm beginning to understand that it's not a bad thing after all. Maybe it just happens to be my path in life.

:)

Tuesday, February 17, 2009

Elu nagu seebikas

No tõepoolest. Rohkem ei kommenteeri.

Thursday, February 5, 2009

To make a long story short

I successfully faced up to one fear today. And - after a few hours of thinking there is nothing I need to worry about any more - I realized once again that I've got a long way to go on this road yet.

Well, hey, doing something about one fear at a time is still pretty good.

:)