Isadepäev

Reedel oli Hispaanias isadepäev. Tutvuge tänavuse Aasta Isaga. Punkt selle poe kasuks, kust pilt pärineb.

Kevadpuhastus

Tundub hetkel täie jõuga toimuvat. Natuke (nagu tavaliselt) selles osas, mis mu toitumisharjumusi puudutab. Kuid seekord näib see välja tulevat põhiliselt hoopis minu jaoks olulistes suhetes. Käisin see nädalavahetus enda arust plaaniga vanade arvete klaarimisest puhkust saada, ja tulemuseks oli muidugi täpselt vastupidine. Kõige vanemad ja keerulisemad asjad tulevad päevavalgele. Sealsamas ma aga tegelikult üpriski naudin seda. See vabastav selgus ja kergus, mis taolisest suhtlemisest kasvab. Arusaamine, et ongi nii, et kui mingi suhe on seda väärt, siis raskustest saab üle. Ja kui ei pea ausale suhtlusele vastu, siis ilmselt ei saakski sealt midagi sügavamat kasvada.

Naljakas, kuidas mul oli teatav ettekujutus sellest, milline siin Hispaanias elamine on ja kuidas see mulle mõjub. Ja osad asjad on täppi läinud ka. Osad lootused ei ole täitunud. Aga kõige hämmastavamad on minu jaoks need arengud ja kogemused ja muutused, mida ma isegi oodata või loota ei osanud. Praegu on küll raske öelda, kas need on tingitud konkreetsetest oludest ja minu kohandumisega keskkonnale või ongi see midagi püsivamat. Kui aga peaks olema see teine variant, siis ootab mu lähenemist elule ka Eestis ilmselt üks päris märgatav ümberkorraldus.

Flow

Starting again at last! And what an amazing way to start...

:)

***

Ma otsisin Sind unes
aga Sa olid surnud.

Ma otsisin Sind unes
aga oli laulupidu
ja ma ei leidnud Sind.

Ma otsisin Sind unes
ja Sa olid jälle surnud.
Nägin Sinu isa.

Ma otsisin Sind unes
aga leidsin ainult Sinu märkmiku.

Sa elad nüüd teist elu
ütles sõber.
Ka mälestused jätad parem
endast maha.

Aga ma otsisin Sind unes.
Jälle.
Ma otsisin ja siis
Sa leidsid minu.

Õhuline

Et jah. Teised võimalused ja tulevikulootused ja kõik muu tore. Natuke irooniat selles, kuidas kogu pikk lugu kujunenud on. Mõtlemist ja muusikat une ja söögi arvelt - põnev ja kerge, elav on olla. Kate Bush ja Frou Frou ja Dead Can Dance. Usk sellesse, et nüüd läheb kõik hästi. Nüüd lihtsalt peab kõik hästi minema. Naeratan varakevadistele päikesekiirtele, mis külluses mu näole langevad.

Aa jaa, täiesti teemaväline mõte: Orlando di Lasso "Musica Dei Donum" on üks tõeliselt ilus renessansiajastu vokaalmuusikapala. Kellele meeldib esteetika, õilsus ja pühalikkus - soovitan.