Wednesday, June 30, 2010

Tuesday, June 29, 2010

Tegu on juunikuu 23. postitusega, mis tähendab, et senise blogipidamise aja jooksul on juuni 2010 kõige kõrgema kirjutamissagedusega kuu.

Muidu jätkub seis läänerindel muutusteta. Kusagil mineviku ja tuleviku unistuste vahepeal.

Monday, June 28, 2010

Hannese blogist - vastupandamatu test

Tulemus ka. :-P


You are The Magician


Skill, wisdom, adaptation. Craft, cunning, depending on dignity.


Eleoquent and charismatic both verbally and in writing,
you are clever, witty, inventive and persuasive.


The Magician is the male power of creation, creation by willpower and desire. In that ancient sense, it is the ability to make things so just by speaking them aloud. Reflecting this is the fact that the Magician is represented by Mercury. He represents the gift of tongues, a smooth talker, a salesman. Also clever with the slight of hand and a medicine man - either a real doctor or someone trying to sell you snake oil.


What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Sunday, June 27, 2010

Öömõtteid

Täna ma siis vahelduseks tegin midagi produktiivset ka ja vastasin paarile kirjale lahendus.net-is. Muidu on ikka selline maeiteamis, sihitus, segadus. Hetkel vähemalt mõnes osas lootusrikkam... eks igal öötaeval ole oma tähed. Täiskuu praegu ka taevas pilku püüdmas. Käisin paar tundi tagasi emaga jalutamas ja nägime seda, lisaks ühe kassi väljasirutatud laipa mingi maja ees trepil. Ei teagi, kas kurjakuulutav või lihtsalt märguanne, et maailm on märksa müstilisem kui vahel tundub. On mingid lood. Võib-olla mitte need suured kangelaseeposed, milles salajasi igatseme ilmselt kõik peaosa mängida... aga see ei tähenda, et meie väikesed, individuaalsed elujutustused tähtsusetud oleks. Me võime luua omaenda erilise reaalsuse, sõlmida ja harutada oma narratiivilõnga. Mis siis, et see suures kangas põhitooni ei anna. Väikest ääremustrit, detaile on ka vaja. Vahel muudavad just näiliselt tagasihoidlikud elemendid kogu rõivatüki eriliseks.

Friday, June 25, 2010

Head jaanipäeva!

Ootused, plaanid ja muu taoline võivad suvepuhkusele minna. See ongi vist see kõige suurem häda hetkel: pidev küsimus sellest, kas minu poolt hetkel tehtav/öeldav/tuntav vastab mingile ideaalpildile, mis mul Eestisse naasmisest vahepeal tekkinud oli. Lõppude lõpuks, mida on halba selles, kui hetkel tahangi lihtsalt olla ja nautida ning pean inimesi ideedest tähtsamaks? Eriti kui hetkel see igati võimalik on.

Ühesõnaga kaks meeleolu:

No ja mis siis, et kõik ei ole nii, nagu aasta tagasi oodatud sai? Mis siis, et ma ei ole täiuslik ega isegi mitte sellele lähedal. Igikestvat mälestusmärki enda eksistentsist ei jäta meist keegi maha... isegi ajaloo suurimad nimed ununevad kord. Täna, praegu, neid sõnu kirjutades piisab mulle sellest, et mõnede mu silmes eriliste inimeste jaoks olen piisavalt hea, et nad minuga suhelda tahaksid. Mis siis, et lõpuks oleme kosmilise tolmu kübemed universumi mänguväljakul. Ilu, armastus, naer ja muusika annavad võimaluse olla õnnelik isegi siis, kui suurem pilt ja tähendus selgusetuks jääb.

Aitäh maailmale, et mul on elusolendite seas haruldane võimalus vähemalt hetketi midagi õnnelaadset tunda.

Wednesday, June 23, 2010

Entroopia

Jälle. Jätkuvalt. Sai just kuus tundi arvuti taga istutud, ilma et isegi seda ühte asja ära teinuks, mille osas tänaseks kindel plaan oli. Tühjus jätkub. Võib-olla ma ootangi liiga kiiresti liiga palju. Ma ei tea. Ükskõik on. Või tegelikult muidugi ei ole. Millegi osas mitte. Lihtsalt see miski ei kuulu siia ja praegusse. Siin ja praegust on ükskõik. Plaanidest ka. Ei jaksa, ei oska, ei viitsi. Kuhu ma ikka lähen. ...nojah, kusagile, kus on inimesi, kes mind innustavad. Ainult et palju ma omalt poolt neile innustavalt mõjuda suudan... igasugu suurtest ideedest ja taolisest on hetkel ükskõik. Tahan lihtsalt olla ja suhelda inimestega, kellega mul hea on. Lihtsalt seda.

Tegelikult ma tahan, et 19. juuni õhtu kestaks ikka veel. Jah. Suured ja elulised küsimused lähevad minust mööda, mis siis, et praegu just "see õige aeg" nende lahendamiseks justkui olema peaks. Ma tahan lihtsalt tantsida nõrkemiseni ja seda läbinisti nautida. Vahelduseks niimoodi, et keegi teine peale minu ka veel samas ruumis on.

The picture says it all


Jung's animus/anima theory has a point to it. Sometimes it's good to have an image of perfection you can compare real people to. (And sometimes, of course, it isn't - but the current moment doesn't belong to that category.)