Sukelduda ja lennata

Ma olen õnnelik. Ma olen siin pagana Hispaanias ja ma olen õnnelik! Ja mõelda vaid, mõelda vaid, mis kõik elus võimalik on. Ja nüüd ma usun, et tõesti ongi võimalik, et imed juhtuvad ja mul on kange tahtmine proovida ära füüsilist leviteerimist ja seda 15-nda sajandi lage siin ära katsuda. Ja mida iganes. Jah, mida iganes. Sest maailm on ilus, elu on ilus ja tema... tema, Tema, TEMA kõigist inimestest siin maamuna peal on minu elus tagasi.

Armastan seda elu!

:)

Ja just siis, kui tunned, et ei saa enam samamoodi edasi minna, tuleb maailm ise sulle vastu ja näitab valgust tunneli lõpus.

Aitäh. Aitäh. Aitäh.

I miss you.

Avalik teadaanne.

Kui keegi lähema 50 aasta jooksul minu läheduses suitsetada plaanib, siis ma tekitan talle intensiivset ja pikaajalist valu.

Aitäh kuulamast.

Veebruar

Jätkuvalt elus ja jätkuvalt netitu. Eksamid said läbi, uus semester on. Vägevad ained seekord valitud. Praegu avastasin just, et veel üks inimene, kellega oleks kontakti hoida tahtnud, on ilma minu teadmata kellegagi leivad ühte kappi pannud. Vahelduseks on siinkandis ka inimesi, kellega suhelda. See on tore. Hispaania keel hakkab ka juba piisavalt soravaks muutuma, et enam-vähem mugavalt suhelda annaks. Vahepeal mõtlen erinevate inimeste peale, keda Eestist tunnen. Huvitav, kuidas igasugu suhted näevad hoopis teistsugused välja, kui neid eemalt vaadata. Teadagi, eemalt näeb vähem raskusi ja rohkem võimalusi. Nii ma siin nüüd mõtlengi, et mida paganat ma mõne inimese puhul omal ajal teinud või mitte teinud olen. Aga mis seal ikka, eks me kõik tee oma parimat, nii nagu parajasti teame-suudame-oskame. Kõrvalt vaadates on alati kergem. Või ette või tagasi või kuhuiganes mujale kui siin ja praegu, kus kõige tähtsam tegelikult toimub.

Igatahes, Casa de las Conchas on mulle ilmselt tänaseks juba piisavalt oma külalislahkust pakkunud. Nii et soovin lugejatele kõike head ning (loodetavasti) peatse taaskohtumiseni.

Jälle siin

Jah, haruldane juhus praegusel ajal. Olen raamatukogus, kuhu ei tea, kui palju homsest alates satun, sest homme algab uus semester. Üleeile oli viimane eksam. Jah, see on idiootne süsteem, aga elab üle. Seda enam, et meil siin on temperatuur täna +5. Nagu netist just vaatasin, siis... hetkel küll väga Eestis olla ei tahaks. -14 Pärnus ja Tartus ilmselt veelgi külmem.

Nägin täna öösel ühte huvitavat unenägu, kus teiste seas liikusid ringi Hasso Krull, Kristiina Averin ja Tiina. Õigemini viimane oli keegi eesti tüdruk, kes oli miskipärast mu peas kuidagi Tiina moodi, kuigi tegelikult ta ei olnud üldse Tiina moodi, ja nad elasid Kristiinaga koos Salamancas. Näe kelle peale unenäomõtted liiguvad...

Terribly belated happy new year!

Yeah, I'm so totally netless I'm writing this in the library and I don't even remember the last time the net connection was working, even for the 5 minutes a day that it happened in December. Which is kind of sad cause I can't keep in touch with people, but kind of positive in that I'm actually forced to go out and do things around here in real life. Well, at the moment mainly studying for the exams, but I do actually seem to be developing something like a social life for a change, which is quite nice. And spending my time in a 15-th century building for free Internet access is not too bad, either. :) But unfortunately it does mean that I'm around even less than I used to be. But well, just so you know, I'm still alive.

Oh yes. It really sucks to find out one of the most important people in your life so far has got married through him mentioning it casually in his blog an unknown amount of time after it happened.